Nipid, et olla maailma parim võõrustaja. Pasta!

15.12.2019
Nipid, et olla maailma parim võõrustaja. Pasta!

Nipid, et olla maailma parim võõrustaja – peomenüü glamuurse „tooniandja“ auhinnatud veinivalikuga.

 Meie soovitajaks/sommeljeeks on viinamarjaväljadel kasvanud ja mänginud ning mitmenda põlvkonna veinimeister! See on tõesti imelihtne! 

Pastaroad, risoto ja veinivalik 

Mis pasta on? Lihtne teraviljajahust ja veest valmistatud toiduaine. Pasta tähendabki itaalia keeles tainast. Sellised taignast tooted läksid moodi pärast Itaalia riigi sündi 1870 aastal. Pastasid liigitatakse kuju, suuruse ja koostisainete järgi. Maailmas on pastasorte väga palju, ainuüksi Itaalias on neid 300 ringis.

Mis on risoto?  Traditsiooniline Itaalia riisiroog olles Milano ja Torino köögi alustalasid. Risotot tehakse alati ümarast risotoriisist.

Nii on mõlemal roal – pasta ja risoto oluliseks osaks on kaste, mis annab mõnusa maitse. Pastakaste võib olla vürtsikas, hakklihast, köögiviljadest, juustust, singist ning samuti risoto juurde kuulub köögiviljad, mereannid, kana, seened, ürdid… millest tuleks lähtuda ka veinivalik.

 
Vahuvein
Capris Bela, -superhea erinevate pastaroogadega, risotoga
Capris Klassikaline  tummiste pastaroogadega
Capris Rose – kergemate pastaga, risotoga
Capris Marine, vahuvein pastaga, riisitoitudega


Valge vein
Capris Malvazija, malvaasia, valge ideaalne kerge pastaga, risoto
Chardonnay hea pastaga ja risotoga
Capris Plemenito Belo (Noble White), sobib hästi rikkaliku pastaga, köögivilja risotoga
Rumeni muskat, kuiv muskaat pastaroad
Sivi Pinot  pastaga, risotoga


Punane vein
Vein Capo D Istria Cabernet Sauvignon  liharikkad pastaroad
Capris Merlot lihaga ristoto ja pasta

 

Valge veini serveerimine

 

  • Serveerimistemperatuur valgete veinidel peab olema jahedam ning soovitav temperatuur on veinidel 8-12 kraadi juures. Tavaliselt on temperatuur märgitud veini etiketil.
  • Mida värskem, happerikkam, mõrkjam või magusam on vein, seda külmem võib olla serveerimise temperatuur, külm „peidab“ võimalikud veini teravused.
  • Valged veinid avatakse vahetult enne serveerimist.
  • Valge veini serveerimiseks mähitakse valge servjett ümber pudeli.
  • Valget veini valatakse pokaali poole pokaali jagu.
  • Kui sulle kallatakse väike tilk veini, siis selle eesmärk ei ole tegelikult maitsmine, vaid hoopis teada saamine, kas vein on värske ja lõhnab õigesti. Reegel on, et kui vein lõhnab puuviljaselt ja värskelt, on sellega kõik korras, kuid kui lõhn on äädikane ja liisunud, siis on veiniga midagi pahasti.
  • Veinipokaali hoitakse alati jalast. Pokaali hoidmine peos on inetu ning käest eralduva soojuse tõttu muutuvad veini maitse- ja lõhnaomadused.
  • Valget veini saab nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest.

Punase veini serveerimine

 

  • Suurim tavapärane eksimus on veinide serveerimisel veini vale temperatuur.
  • Liiga jahe punane vein serveerimisel ei tunne me veini aroomi.
  • Liiga soe punane vein kaotab oma värskuse ja domineerima hakkab alkohol
  • Vein soojeneb klaasi valades kohe paari kraadi võrra
  • Punast veini serveeritakse alati suurtest ümaratest pokaalidest.
  • Punane vein avatakse paar tundi enne serveerimist.
  • Punane vein puutudes õhuga kokku valmib alles siis lõplikult.
  • Veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti.
  • Veiniklaasi hoitakse ainult jalast.
  • Vanemate veinide ja ka kui pole võimalik punast veini avada paar tundi enne serveerimist – kasuta dekanteerimist (ümbervalamist karahvini, läbi dekantri kallamist)
  • Punase veini serveerimistemperatuurid on tavaliselt (kvaliteetveinidel on üldiselt etiketil serveerimistemperatuur märgitud)

kerged punased veinid: 14-15 °C
tugevad punased veinid: 16-18 °C

 Vahuveini serveerimine:

  • Vahuveini klaasist -klassikaline flööt, tulp või valge veiniklaas
  • Iseseisva joogina: serveerida jahutatult 6-8 kraadi juures
  • Toidu kõrvale: 8-10 kraadi juures
  • Eemalda foolium ja traat ning hoia sõrm korgil. Pudelis on rõhk kõrge ning võib lennata suure kiirgusega ning kindlasti mitte sihtida inimeste suunas.
  • Avamisel hoia kork tugevasti paigal ja keera pudelit – see teeb avamise lihtsamaks.
  • Hoia kaldus, et pudelis olev rõhk saaks välja pääseda.
  • Ära ava pudelit pauguga. Pauguga avades kaotab vahuvein oluliselt mulle. Ava vaikse vihinaga.
  • Pühkide pudelisuu enne vahuveini avavist puhta rätikuga kuivaks. Kalla pokaali natukene ja lase vahul langeda. Seejärel täida pokaalid 2/3 vahuveiniga.
  • Vahuveini kallamiseks hoia sõrmedega pudeli alumisest poolest ning pöial olgu põhjas olevas õõnsuses.

Vahuveini mullid:

  • Vahuveinide juures on oluline mullid: millise suurusega mullid valades tekivad. Milline on mull hiljem klaasis ja kas moodustab „keti“.
  • Väike mull on kõrgema kvaliteedi tunnus.
  • Suur mull on lihtsama ehk nn limonaadise joogi tunnus.
  • Vahuveini mullid klaasi põhjast tõusevad erineva kiirusega ja kiiresti pinnale  siis on tegemist noore vahuveiniga.
  • Laisad ja aeglased mullid, mis aeglaselt pinnale jõuavad on tegemist väärika vahuveiniga.
  • Värvus: mida kollasem vahuvein on, seda vanem.

Vahuveini juua:

  • Võetakse väike lonks, ei jooda klaasitäit ühe sõõmuga. Jälgitakse mullikettide moodustamist, nauditakse aroome.