Mis on pildil? Just – kõige ehedam searasv/pekk koos krõbedate kõrnetega. Kuigi mitte ammu kasutati ka meie taludes kogu seas leiduv pekk, oleme avastanud, et nii mõnegi jaoks on seapekk võõras. Mida noorem inimene seda rohkem tekitab rasv/pekk õudust.
Kummaline kui see ei tundu siis vanasti peeti searasva/pekki maiustuseks ja mida nautisid kroonitud pead, taludes tehti enamus toidud searasvaga sest ega meil ju oliivõli kuskilt võtta polnud ning ohtralt lisati searasva vorstisegudesse, keedeti, hautati, praeti kapsaid, kaalikaid, naereid, kartuleid, lisati pudrule ja kastmetele.
Seega searasv/pekk on meie köögis olnud üsna tavaline, mis tundub olevat aga tänasel päeval “hääbuv” tooraine.
Seapekki/rasva kasutatakse laialdaselt Hiinas, on oluline Britis, Kesk-Euroopas, Mehhiko köökides. Briti köögis on seapekk traditsiooniline koostisosa jõuluroogades.
Leivaviilule määrituna on paljude maade traditsiooniline maaköögi põhitoit ning väga levinud Euroopas kui ka Põhja – Ameerikas.
Ungari pekist oled kuulnud? Oi kui hinnatud ka Eestis mitte ammu, kusjuures pekileib on populaarne Ungaris tänagi. Saksamaal suupisted searasva/pekiga mida õlle kõrvale haugatakse, või Poolas, Tšehhis, Slovakkias kus tihti lisatakse neile sibualt ja hapukurki. Ikka eelroana koos veini või õllega. Aasias kasutatakse tihti koos maapähklivõiga, keedetud riisiga segades või sojakastmetes.
Kvaliteetne seapekk/rasv peab olema mahe ja neutraalse maitsega ning määrdena kasutades enne võileivale määrides lisatakse soola.
Tipprestoranides on kasvanud nõudlus hea peki/rasva järele siis täna on väiketalunikud hakanud spetsialiseeruma pärandsigadele, mille keharasvasisaldus on suurem ning nii on ka Mangalica siga hinnatud.
Rasv on kasulik!
Rasva on meie organismile edukaks toimimiseks väga vaja ja on põhjendamatud kartused rasva ees täiesti alusetud. Oluline on endale selgeks teha vajadusest, mida meie organism vajab.
Näiteks Mangalica pekk/rasv sisaldab oomega 3 kaks-kolm korda rohkem kui paljud kalad!
Rasva vajab organism rasvlahustuvate vitamiinide (A,D,E ja K-vitamiin) ja üle 600 erineva toitaine (alfakarotiin,beetakarotiin,lükopeen, alfalipoiinhape jne.) imendumiseks.
Näiteks ei omasta organism kapsas ja brokkolis leiduvat K-vitamiini, kui neid süüakse ilma rasvata. Ilma K-vitamiinita aga ei talletu luudes ja hammastes kaltsium. Samuti ei suuda organism ilma rasvata omastada vähivastaseid antioksüdante lükopeeni ja karoteeni, mida leidub näiteks tomatis.
NB. Enne napsutamist seapekiga ampsud tagavad muuseas alkoholi aeglasema imendumise.
Ja sulle, kes ütleb, et searasv/pekk on iuuuuu siis tegelikult teebki rasv paksuks ainult siis, kui tarbid seda liiga palju või kasutad vale rasva.
Head isu!
