Mis on pildil? Jah, kõige ehtsam searasv koos krõbedate kõrnetega. Mõnele tekitab see juba mõttest õudust, aga veel mõni põlvkond tagasi oli seapekk maiustus, mida nautisid nii kroonitud pead kui ka tavalised talupojad.

Pekk – vanade aegade kuld

Eestis polnud vanasti oliiviõli, kookosrasvast rääkimata. Toidud praeti, hautati ja keedeti ikka searasvaga: kapsad, kaalikas, kartul, pudrud ja kastmed said oma maitse just pekist. Vorstisegudki ei valminud ilma selleta. See oli köögi nurgakivi.

Rahvusköökide lemmik

Kuigi meil kipub pekk kaduma, elab see maailmas rõõmsalt edasi:

  • Ungaris süüakse tänagi populaarset pekileiba,

  • Saksamaal ja Poolas on klassika searasva-suupisted sibula ja hapukurgiga, mille kõrvale lonksatakse õlut või veini,

  • Aasias segatakse pekk riisi, maapähklivõi või sojakastmetega,

  • ja Briti köögis kuulub seapekk traditsiooniliselt jõuluroogade hulka.

Pekk ei tee paksuks (kui sa seda ei kuritarvita)

Rasv ei ole vaenlane – meie keha vajab rasva, et omastada vitamiine A, D, E ja K ning üle 600 muu toitaine. Ilma rasvata ei saa me kätte tomatis peituvat lükopeeni või brokolis olevat K-vitamiini. Pekk võib olla isegi oomega-3 allikas – näiteks Mangalica sea pekk sisaldab neid rohkem kui mõni kala!

Gurmeeklass ja vana nipp

Tänapäeva tipprestoranid on peki taas avastanud ja väiketalunikud kasvatavad spetsiaalselt pärandsigu, sest nende rasv on maitselt ja koostiselt parem. Ja muide – vana rahvatarkus ütleb, et väike amps pekki enne napsu aeglustab alkoholi imendumist.

Kokkuvõtteks

Kui sa oled üks neist, kes ütleb “iuuu, pekk!”, siis tasub mõelda: kas asi on pekis või selles, kui palju ja millist rasva sa tarbid? Õige pekk on maitsev, kasulik ja meie köögipärandi lahutamatu osa.

Head isu ja üks krõbe kõrnesegu sinna juurde!