Küllap paljude jaoks on juustu ja veini kombinatsioon alati see õige kuid kui ainuüksi mõeldes, et maailmas on mitmeid tuhandeid juustusorte siis küllap see niisama lihtne siiski pole. Lisaks on levinud arvamus, et veini ja juustuga sobib kokku vaid punane vein, viinamarjad ja küpsised siis ka see just reeglina paika ei pea. Õnnestunud maitseelamus tekib siiski veini ja juustu omavahelises maitse koosmõjul. Juustuvalikul tuleks arvestada rasvasusest, happelisusest ja soolakusest. Rasvasemate juustudega sobib külluslikum vein. Kui ühildada happeline vein ja happeline juust – on tulemuseks hoopis pehmem maitseelamus kui oodatud ning teinekord võib punane vein kitsejuustu maitse hoopis metalseks muuta.
Roosa valik, vahuvein:
Capris Rose – roosa mull, mozzarella ja roosa vein on parim kooslus
Capris Marine, vahuvein, Brut pehme juustuga super
Valge valik:
Malvaasia magus – valge vein, sinihallitusjuustuga ideaalne
Punane valik:
Shiraz, Capo d ´Istra, nummerdatud, punane vein, tugeva juustuga parim valik
Capris Merlot kauaküpsenud juustuga
Koper Merlot kauaküpsenud juustuga ideaalne
Koper Shiraz juustuvalikuga suurepärane vein
Serveerimine
Juustutükki ampsates lase juustul aeglaselt suus sulada võttes väikese sõõmu veini ning tunneta maitseelamust, mis tekib.
Serveerida võiks 6 erinevat juustu, mille hulgas võiks olla noored ja pehmed juustud, laagerdunud ja tugevamaitselised juustud ning lõpuks valikus võiks olla ka kreemised ja muredad juustud.
Juustuvalik peaks enne serveerimist soojenema toatemperatuuril vähemalt pool tundi, et juustuaroom oleks piisavalt tugev.
Juustuvalikule võib kõrvale lisada juustumoose, pähkleid, viinamarju ja värskeid puuvilju.
Ka hea valik on kõrvale lisada bruchettad, koorikuga saiad.
Valge veini serveerimine
- Serveerimistemperatuur valgete veinidel peab olema jahedam ning soovitav temperatuur on veinidel 8-12 kraadi juures. Tavaliselt on temperatuur märgitud veini etiketil.
- Mida värskem, happerikkam, mõrkjam või magusam on vein, seda külmem võib olla serveerimise temperatuur, külm „peidab“ võimalikud veini teravused.
- Valged veinid avatakse vahetult enne serveerimist.
- Valge veini serveerimiseks mähitakse valge servjett ümber pudeli.
- Valget veini valatakse pokaali poole pokaali jagu.
- Kui sulle kallatakse väike tilk veini, siis selle eesmärk ei ole tegelikult maitsmine, vaid hoopis teada saamine, kas vein on värske ja lõhnab õigesti. Reegel on, et kui vein lõhnab puuviljaselt ja värskelt, on sellega kõik korras, kuid kui lõhn on äädikane ja liisunud, siis on veiniga midagi pahasti.
- Veinipokaali hoitakse alati jalast. Pokaali hoidmine peos on inetu ning käest eralduva soojuse tõttu muutuvad veini maitse- ja lõhnaomadused.
- Valget veini saab nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest.
Punase veini serveerimine
-
Suurim tavapärane eksimus on veinide serveerimisel veini vale temperatuur.
- Liiga jahe punane vein serveerimisel ei tunne me veini aroomi.
- Liiga soe punane vein kaotab oma värskuse ja domineerima hakkab alkohol
- Vein soojeneb klaasi valades kohe paari kraadi võrra
- Punast veini serveeritakse alati suurtest ümaratest pokaalidest.
- Punane vein avatakse paar tundi enne serveerimist.
- Punane vein puutudes õhuga kokku valmib alles siis lõplikult.
- Veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti.
- Veiniklaasi hoitakse ainult jalast.
- Vanemate veinide ja ka kui pole võimalik punast veini avada paar tundi enne serveerimist – kasuta dekanteerimist (ümbervalamist karahvini, läbi dekantri kallamist)
- Punase veini serveerimistemperatuurid on tavaliselt (kvaliteetveinidel on üldiselt etiketil serveerimistemperatuur märgitud)
kerged punased veinid: 14-15 °C
tugevad punased veinid: 16-18 °C
Vahuveini serveerimine:
- Vahuveini klaasist -klassikaline flööt, tulp või valge veiniklaas
- Iseseisva joogina: serveerida jahutatult 6-8 kraadi juures
- Toidu kõrvale: 8-10 kraadi juures
- Eemalda foolium ja traat ning hoia sõrm korgil. Pudelis on rõhk kõrge ning võib lennata suure kiirgusega ning kindlasti mitte sihtida inimeste suunas.
- Avamisel hoia kork tugevasti paigal ja keera pudelit – see teeb avamise lihtsamaks.
- Hoia kaldus, et pudelis olev rõhk saaks välja pääseda.
- Ära ava pudelit pauguga. Pauguga avades kaotab vahuvein oluliselt mulle. Ava vaikse vihinaga.
- Pühkide pudelisuu enne vahuveini avavist puhta rätikuga kuivaks. Kalla pokaali natukene ja lase vahul langeda. Seejärel täida pokaalid 2/3 vahuveiniga.
- Vahuveini kallamiseks hoia sõrmedega pudeli alumisest poolest ning pöial olgu põhjas olevas õõnsuses.
Vahuveini mullid:
- Vahuveinide juures on oluline mullid: millise suurusega mullid valades tekivad. Milline on mull hiljem klaasis ja kas moodustab „keti“.
- Väike mull on kõrgema kvaliteedi tunnus.
- Suur mull on lihtsama ehk nn limonaadise joogi tunnus.
- Vahuveini mullid klaasi põhjast tõusevad erineva kiirusega ja kiiresti pinnale siis on tegemist noore vahuveiniga.
- Laisad ja aeglased mullid, mis aeglaselt pinnale jõuavad on tegemist väärika vahuveiniga.
- Värvus: mida kollasem vahuvein on, seda vanem.
Vahuveini juua:
- Võetakse väike lonks, ei jooda klaasitäit ühe sõõmuga. Jälgitakse mullikettide moodustamist, nauditakse aroome.
