Esimene kõrvitsaseemneõli maailmas
Teame, et kõrvitsaseemneõli on hea tervisele ja tihtipeale hellitavalt kutsutud ka “mustaks kullaks” kuid kas sina tead kõrvitsaseemneõli pikast ajaloost?
On teada, et kõrvitsad on pärit Kesk-Ameerikast, peamiselt Mehhikost. Kui Hispaania meremehed “avastasid” kõrvitsa, hakati kõrvitsat importima Euroopasse ja Aasiasse ning võime ju nentida, et siiani vägagi populaarne köögivili.
Sloveenias kasvab aga mutantkõrvits (Styria kõrvits) millest hakati kõrvitsaseemneõli tänu kestavabade seemnete tootma tunduvalt hiljem kui Hispaanlased kõrvitsa Euroopasse tõid.
Nii on 18.sajandist esimesed märkmed kõrvitsaseemne kasutusest ning 1739 aastal on kirjutatud kõrvitsaseemnete kohta:”… kasutatakse jahude, emulsioonide, piimade ja ka muude jookide, suppide valmistamiseks. Seemnetest pressitakse välja magus õli, mis muudab naha siledaks…”
Enamvähem samast aastast pärineb ka esimene dokumenteeritud väljend “kõrvitsaseemneõli”. Mõned aastad hiljem 1750 aastast on pärit ka esimene kõrvitsaseemneõli retsept Steiermarki külast, mis tol ajal kuulus tänase Sloveenia aladele* Esimese retsepti järgi toodeti umbes 7 liitrit kõrvitsaseemneõli. *(Pikki aastaid oligi “vaidlus” kus esimene kõrvitsaseemneõli toodeti – kas Sloveenias või Austrias sest tänased piirid on pisut teised kui tol ajal aga Sloveenia sai selle au endale)
Keisrinna Marie-Theresa oli osa kõrvitsaseemneõli ajaloos.
1773 andis keisrinna korralduse, et kõrvitsaseemneõli ei tohi olla tavaline toiduaine vaid see kuulub apteekidele, et toota “salve ja plaasterid”.
On teada, et 18. sajandil ei uuritud kõrvitsaseemneõli kulinaarset ja tervislikku kasutatavust, vaid eelkõige sõjalist otstarbet – määrdeainena. Austria ohvitser, kes selle idee välja tõi, kavatses ilmselt kasutada polüküllastamata rasvhappeid, mis muide on tänapäevalgi määrdeainete põhimaterjal.
Sel ajal kõrvitsaseemneõli pressiti puupressiga. Enne Esimest maailmasõda ei olnud kõrvitsaseemneõli populaarne vaid põllumehed kasutasid oma tarbeks.
Tänapäeval pressitakse Steiemarki piirkonnas üle 2000 tonni kõrvitsaseemneõli aastas. Kõrvitsaseemneõli turustatakse kogu maailmas – paraku erineva hinna ja kvaliteediga. Kõige kallim õli pakuti Londonis liitri eest rohkem kui 90naela – millest ongi tekkinud hüüdnimi “Must kuld
Kõrvitsate perekonda kuulub väga palju sorte, sealhulgas Cucurbita pepo Styria, mis on eriline õlikõrvits, sisaldades kooreta Steiemark kõrvitsaseemneid.
Seesama kestadeta seemnetega kõrvitsa sort tekkis loodusliku mutatsiooni tulemusena ning Steiermarki kõrvitsaseemneõli valmistamine muutus oluliselt lihtsamaks sest seemneid tuli muidu käsitsi koorida. Aja jooksul on Steiermarki kõrvitsaseemneid spetsiaalselt aretatud, nii on nad suured, tumerohelised ja kestata, mis sobib imeliselt ainulaadse Styria kõrvitsaseemneõli tootmiseks.
Neid õlikõrvitsaid kasvatatakse Sloveenias ja ka Austrias Steiemarki piirkonnas ning see piirkond sobib kõige paremini õlikõrvitsa kasvamiseks. Head vajalikud tingimused kasvatavad kõige parema kvaliteediga seemneid ning ühe kõrvitsaseemneõli pressimiseks tuleb kasvatada kuni 33 keskmise suurusega kõrvitsat, millest saab kokku 2,5-2,8 kg seemneid. Kõrvitsaseemneid korjatakse otse põllul ning kõrvits jäetakse põllule järgmise saagi jaoks väetiseks või viiakse loomadele söögiks.
Õige kõrvitsaseemneõli, esimese retsepti järgi toodetud on täiesti teistsugune ja ainulaadne õli. Pähkline maitse tihedama struktuuriga. Kõrvitsaseemneõli maitse ei tohi olla kõrbenud ja kibe.
Kuidas ära tunda kvaliteetne kõrvitsaseemneõli
Õli kvaliteet on lihtsasti tuntav ja määratav eelkõige värvi, tekstuuri ja maitse järgi. Esimese retsepti järgi toodetud kõrvitsaseemneõli peab olema tume roheline.
- Kalla lusikale ja jälgi õlitilkade ääri – kvaliteetne õli on tumeroheline.
- Kui õlil on pruun – on see vana, valesti valmistatud või on kasutatud mittekvaliteetseid seemneid.
- Kui kõrvitsaseemneõli tilk on lahja roheline või päris must – on õli lahjendatud päevalilleõliga.
- Kvaliteetne õli on pigem paks. Tekstuuri saab lihtsalt kontrollida – jälgi kuidas õlitilk taldrikul liigub. Tilga liikumine peab olema pigem aeglane ja ühtlane. Kui tilk hakkab justkui keskelt väljapoole liikuma – järelikult on rasvasisaldus liiga suur ning ei saa olla tegemist hea kõrvitsaseemneõliga.
- Kvaliteetne õli on pähkline ja mitte kunagi ei tohi olla lahjendatud või segatud päevalilleõliga. Päevalilleõli lahjendab maitset kui ka kasulikke omadusi.
Kõrvitsaseemneõli kulinaarne kasutamine
Kõrvitsaseemneõli ei ole oliivõli, mis tähendab seda, et kuumutades kaotab õli suure osa oma kulinaarsetest ja tervislikest eelistest. Kõige parem on õli kasutada toatemperatuuril või pigem jahedamana, kus ebakvaliteetse kõrvitsaseemneõli kirbe aroom ja maitse tuleb eriliselt esile.
Kõrvitsaseemneõli sobib kasutada salatites, salatikastmetes, juustuga, vorstiroogadega, lihtsalt saia-leivaga,püreesuppides, jäätisega.
Kas kõrvitsaseemneõli on tervislik
Kõrvitsaseemneõli ei ole mitte maitsev vaid ka väga tervislik. Ka rahvapärimuses on teada mitmeid eeliseid. Üsna sageli on mainitud kõrvitsaseemneõli ja eesnäärme ja kuseteede tervise osas. Hea nahahoolduses kui menopause negatiivsete mõjude leevendamisel. Seedimisele, ainevahetusele, kaalulangusele ning see nimekiri on pikk…
Kvaliteetsed ja esimese retsepti järgi toodetud kõrvitsaseemneõli on saadaval Eestis. Kogu maailmas kõrvitsaseemneõli ei toodeta sest Kesk-Euroopas on vaid üks piirkond kus seda haruldast õli saab.
Kuidas kõrvitsaseemneõli toodetakse?
Selle õli tootmisprotsess on väga spetsiifiline, sest see on üks väheseid õlisid maailmas, mida kuumutatakse (ja röstitakse, nagu kohvigi)! Ei ole olemas külmpress kõrvistaseemneõli. Kui keegi seda väidab – on tegemist valega.
- Kõrvitsaseemned eemaldatakse põllul kõrvitsast ning viiakse tootmisesse. Seemned harjatakse, et eemaldada kõik lisandid – viljaliha, tolm, liiv, lehed jne.
- Seejärel sorteeritakse seemned suuruse ja kaalu järgi.
- Nüüd kõrvitsaseemned kuumutatakse ja seejärel jahvatatakse. Rakumembraanide ja õli ekstraheerimise esilekutsumiseks lisatakse vajalik kogus vett ja soola.
- Seejärel viljaliha röstitakse röstimispannidel pidevalt segades. Röstitud viljaliha suundub seejärel pressi ning kus peab kuni kolm nädalat seisma, et eraldada õlilt tahke aine. Peale seda villitakse õli pudelitesse. Kõrvitsaseemneõlist järgi jäänud kõrvalsaadust nimetatakse kõrvitsakoogiks ning kasutatakse loomasöödana.
Gea õlitehas on kõrvitsaseemneõli tootnud alates 1904 aasta ning Sloveenia Vabariigi põllumajandus-metsandus-toiduministeerium andis Gea kõrvitsaseemneõlile sertifikaadi, mis kinnitab, et Gea õlitehas võib toota geograafilise tähisega Štajerska ja Prekmurje kõrvitsaseemneõli, seda esimese retsepti järgi ning aastal 2012 kanti seesama õli ka Euroopa Kaitstud Geograafilise tähiste registrisse.
#kõrvits #kõrvitsaseemneõli #õigekõrvitsaseemneõli #sloveenia
Kasutatud materjal: Gea õlitehas, Euroopa Kaitstud Geograafilise tähise register, efood.ee,
