Vein "Capo D`Istria Merlot" 14.5% kuiv punane 2016 limiteeritud, kinkekarbis

Viinamari: 100% Merlot
Saagikoristus: ainult käsitsi koristamine oktoobri alguses. Olukord koristusajal: 2013. aasta saagikoristust iseloomustas kuiv ilm ja ilus sügis. Koristus tehti päikesepaistelise ilmaga
Aasta: 2016

Päritolu: Lõuna-Sloveenia, kaitstud päritolunimetusega punane vein
Alkoholisisaldus: 14,5%, kuiv
Pakend/kogus: klaaspudel, kork 
Kast: 6 pudelit puitkastis (ostes kasti, saab puitkasti kaasa)

Töötlemine: viinamarjad laotati ja siis leotati 16 päeva. Pärast pressimist läbis vein suurtes tammevaatides kääritusprotsessi. Vein laagerdus valitud 225l tammevaatides veel kaks ja pool aastat 
Arengupotensiaal: 10 aastat

Värvus: intensiivselt sügav purpurlilla varjundiga
Aroom: mustasõstra, kirsibrändi, naha, kuivatatud ploomide, valge pipra, lagritsa, tumeda šokolaadi, kuivatatud ürtide ja õrnade suitsunootidega

Maitse: ülimalt rikkaliku ja pehme veini maitse meenutab küpseid tumedaid marju, tumedat šokolaadi, piparmünti, tubakat, nahka ja metsa. Puidu noot ja laagerdunud tanniinid viimistlevad maitse kenasti ning annavad veinile mõnusa potentsiaali pikemaks laagerdumiseks

Veini analüüs:
Alkohol: 14,5 vol. %
Suhkur: 2,9 g / l
Hape: 5,7 g / l
pH: 3,43

Serveerida: temperatuuril 16-18C, punase veini pokaal. Vajab dekanteerimist, pudel avada paar tundi enne pokaali kallamist
Soovitame: rikkaliku ja rasvasema toiduga. Vinnutatud liha, praed, steigid ja kõik tugevad lihatoidud. Romantilised ja pidulikud õhtusöögid. Sobib kollektsiooneerimiseks

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Merlot mainiti varem ühe kohaliku Bordeaux’ ametniku märkmetes, kes nimetas 1784. aastal Libournais’ piirkonna viinamarjadest valmistatud veini piirkonna üheks parimaks. 1824. aastal ilmus sõna Merlot ise Médoci veini käsitlevas artiklis, kus kirjeldati, et viinamarjad on saanud oma nime kohaliku musta linnu järgi (oksitaani keele kohalikus variandis nimetatakse merlau'ks), kes armastas küpseid viinamarju süüa. Teised 19. sajandist pärinevad viinamarjakirjeldused kutsusid sorti lou seme doù flube (tähendab "jõest pärit seemik"), kusjuures arvatakse, et viinamarjad pärinevad ühelt Garonne'i jõe äärsest saarest.