Sloveenia veinid
Sloveenia on maailma vanima viinapuu kodu ja ammu enne seda aega kui roomlased tutvustasid veinivalmistamist Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias ehk veini on Sloveenias valmistatud keltide ja illüüria ajast.
Pole ime, et Sloveenia on üks rikkalikuma veiniajalooga riik ja üle 28 tuhande veinikeldri. Umbkaudu 75% moodustab sellest valge vein.
Jah, peaaegu kogu toodang juuakse ära kodumaal ning vaid pisike osa eksporditakse. Kaliteet ja kvantiteeti lihvitakse kogu aeg ning seda on mõista sest üha enam saavad Sloveenia veinid mainekatel veinivõistlustel kõrgeid auhindu.
Sloveenia maastik annab viinamarjadel küpseda ideaalselt ning ka pinnasevormid nõuavad viinamarjade käsitsikorjet, mis tõstab ainult kvaliteeti.
Sloveenias peetakse veinipiirkonnaks 9 regiooni kuid neist kolme peetakse peamiseks.
3 peamist veinipiirkonda Sloveenias
- Podravska veinipiirkond
Podravje, mis piirneb idas Horvaatia ja Ungariga, on Sloveenia suurim veinipiirkond, mis hõlmab umbes 9650 ha ning on kuulus oma vahuveinide ja maailmatasemel dessertveinide poolest. Selle piirkonna veinid on ühed Sloveenia prestiižseimad, veini tuntakse selles piirkonnas juba eelajaloolistest aegadest. Peaaegu 97% siin toodetud veinist on valge vein. Ametlikult on kaks suurt piirkonda, need jagunevad 7 väiksemaks piirkonnaks.
- Posavina veinipiirkond
Ligikaudu 4400 hektari haritava veinikasvatusmaa ja umbes 10 miljoni liitri aastatoodanguga on see Sloveenia veinitootmispiirkondadest väikseim. Dolenjska piirkond on koduks Cvičekile; värske, kerge ja kergelt hapukas punane vein. Cvičekil on rohkem kui 200-aastane rikkalik ajalugu ja see on enamiku Dolenjska piirkonna majapidamiste valik.
- Primorska veinipiirkond
Pisut väiksema pindalaga (8081 ha), kuid tootes kuni 30% rohkem veini kui Podravje piirkonnas, on Primorje kolmest Sloveenia veinipiirkonnast kõige arenenum, mille aastane toodang on üle 25 miljoni liitri. Sellel alal on väga tugev Itaalia mõju; keel, toit, kultuur, arhitektuur ja viinamarjakasvatus.
Kuid nüüd lähme pisut täpsemaks:Prekmurje piirkond
Kuumade suvede, vähese sademete, paksu sügisudu ning külmade talvedega valmivad selle piirkonna viinamarjad kiiresti, kuid suviste sademete puudumise tõttu on madala saagikusega. Selle piirkonna valged veinid on pigem poolkuivad kuni kuivavad, kusjuures Laški Riesling on mõõdukalt kange vein, mis hõivab üle 50% kõigist viinamarjaistandustest. Punane vein moodustab umbes 3% kogutoodangust.
Peamised veinid:
Laški (Itaalia) Riesling, Pinot Blanc, Chardonnay, Pinot Gris, Sauvignon, Traminer, Rinski Riesling, Muscatel.
Steiermark
- Halos
Halos on väike küngaste riba, mis kulgeb piki Drava jõe kallast 31 km ulatuses. Ida pool on tuntud oma veinivalmistamise poolest juba Rooma aegadest. Viinamarjaistandused kipuvad paiknema piki künkateid eemal erodeerunud madalamate nõlvade varjus. Enamik siinseid veine toodetakse, villitakse ja ladustatakse lähedal asuvas Ptujis. Selles piirkonnas domineerivad valged veinid.
- Ljutomer - Ormož
Kuigi see on väikseim, on see vaieldamatult Podravje piirkonna parim viinamarjakasvatuspiirkond, kus on kõige rohkem ideaalseid veinikasvatuskohti. Asudes kirdes Mura jõe ja edelas Drava jõe vahel, on kliima nende jahutava toime tõttu tasakaalustatum. Sellest piirkonnast pärit erilistel kvaliteetveinidel on pikad traditsioonid; hiline saak ja jääveinid.
- Maribor
See piirkond on kuulus oma aromaatsete valgete veinide poolest. Enamik piirkonna veine toodetakse ja hoitakse Vinagi keldris, 200-aastases hoones, mida tuntakse Maribori veinitabernaaklina. Maribori all on 4,9 aakri suurune ala ja kolm kilomeetrit maa-alust tunnelit, mis on üks suurimaid omataolisi Euroopas. Selle mahutavus on 7 miljonit liitrit veini, millest vähemalt 70% kulub klassikalisel vaatides hoidmisel.
- Radgona
See piirkond, mis ulatub loodest kagusse Austria piiril asuvast Gornja Radgonast kuni Ljutomerini, asub Mura jõe paremal kaldal. Kuumade suvede ja külmade talvedega on sellel kaks alampiirkonda, Radgona ja Kapela. Need alad erinevad mulla koostise ja mäeharja orientatsiooni poolest. Vahuveinide valmistamisel on pikad traditsioonid, mis ulatuvad 19. sajandi algusesse.
- Srednje Slovenske Gorica
Sloveenia vanima veiniarhiivi koduks ning siin on alles sõjaeelsed aastakäigud ja mõned suurepärased valged veinid, mille poolest piirkond on tuntud. Kliima on segatud Pannoonia mõjudega, mida modereerivad jahedamad hoovused Alpidest. Piirkond on künklik, kuid veinikasvatuseks sobivad vaid selle lõuna- ja idanõlvad.
- Smarje – Virštajn
See ala asub kahe Alpide vahel. Need looduslikud piirid muudavad kliima enamasti jahedamaks kui Halos. Vähem helde looduse kompenseerimiseks on kasvatajad pidanud hoolikalt valima nii oma kasvukohad kui ka viinapuud. Peaaegu 30% kõigist viinamarjaistandustest toodab erilist värsket Laški Rieslingit. Selle piirkonna, mis on pidevalt Sloveenia parimate seas, tõeline eripära on aga Blue Frankinia.
Peamised veinid siin piirkonnas:
Laški Riesling, Reeni Riesling, Traminec, Šipon, Kollane Muskaat, Rizvanec, Valge Pinot, Sinine Pinot, Hall Pinot, Pinot Noir, Sauvignon, Chardonnay, Pinot Noir, Sinine Burgundia, Sinifrangi, sametmust, Sinine Portugali, Zlata Radgonska Pinina, Radgonska Ranina , Jääveinid.
Seguveinid: Ljutomerčan - (Laški Riesling, Reini Riesling, Chardonnay), Ritoznojčan (Laški Riesling, Rhenish Riesling, Šipon), Mariborčan (Rheški Riesling, Laški Riesling, Sauvignon, Traminec), Janževec (Reini Riesling, Riesling, Šipon,
BIZELJSKO SREMIČ (POSAVSKA VEINIPIIRKOND)
- Bizeljsko Sremič
Dolenjska kasvupiirkonna naabruses Modra Frankinja saavutab siin oma parima. Kliima on pehme, väldib tänu mägedele külmi põhjatuuli. Selle piirkonna eripäraks on punased, valged ja roosad vahuveinid ning portvein. Piirkonna põlisrahvas on Rumeni Plavec valge vein, mida kasutatakse peamiselt segamiseks.
Veinisordid: Blue Frankinja, Laški Riesling, Sauvignon, Chardonnay
Seguveinid
Bizeljcan (Laški Riesling, Sauvignon, Yellow Plavec, Sipon), valge Sremican (Laški Riesling, Sauvgnon, Yellow Plavec), punane Sremican (Blue Frankinja, Zametna Black, Laški Riesling
Dolensko piirkond
Geograafia mõistes kasutatud mõiste "Dolenjska" kehtib enamiku Posavje kasvupiirkonna kohta. Dolenjsko Belo kodu, millel arvatakse olevat raviomadused ja mis soovitas leevendada kroonilist reumat ja peatada neerukivide moodustumist. See on ka koduks Cvičekile, värskele, mõrkjale ja värskendavale veinile, mis voolab läbi peaaegu kõigi piirkonnas elavate kohalike elanike soonte. Alates 2001. aastast on Cviček olnud Sloveenias ja ELis seaduslikult kaitstud toode.
Veinisordid:
Blue Frankinja, Laški Riesling, Sauvignon, White Pinot
Seguveinid
Cviček (retsept erineb saidilt), Dolenjsko White (Laški Riesling, Krajevina, Rueni Plavec, Sauvignon, White Pinot)
BELA KRAJINA (POSAVASE VEINIPIIRKOND)
Viimastel aastakümnetel on valged veinid vallutanud peamiselt punaste viinamarjade kasvupiirkonna. Kliimaliselt segatud piirkond kogeb nii Vahemere kui Pannoonia mõjusid. Tuuled toovad Aadria merelt sooja ja niisket õhku. Kevad saabub varakult, suvi on väga kuum ja talv toob rohkesti lund ja külma.
Veinisordid: Blue Pinot, Kollane Muskaat, Valge Pinot, Reini Riesling, Chardonnay, Laški Riesling, Sauvignon
Seguveinid: Metiska Crnina (Sinine Frangimaa, Sinine Portugali, Zametna Black, Sentlovrenka), Belokranjski Rose (Zametna Black, Blue Frankinja), Belokranjcan (Kraljevina, Laški Riesling)
GORIŠKA BRDA (PRIMORSKA VEINIPIIRKOND)
- Goriška Brda
Goriška Brda piirkonnas, Sloveenia "Toscanas", on kõigi Sloveenia viinamarjakasvatuspiirkondade suurim saagikus, medaleid ja auhindu, hektari kohta. Itaaliaga piirnev "brda" tähendab lihtsalt künkaid; mis erosioonile kalduv tähendab, et enamik viinamarjaistandusi on ridamisi. Kuigi rannikuga otseselt kokku ei puutu, on kliima vahemereline, suurema sademete ja mõõdukalt kuuma suvega.
Veinisordid:
Briski Tokaj, Malvazija, White Pinot, Cabernet Sauvignon, Sauvignon, Cabernet Frank, Zlata Rebula, Merlot, Chardonnay, Blue Pinot, Hall Pinot, Shiraz. Seguveinid Brisko vein (Rubela, Tokaj)
- Kras
"Teran" on selle piirkonna kõige iseloomulikum vein. Külmade tuuliste talvede, sagedaste pikkade põudade ja kõrvetavate suvedega iseloomustatakse Karsti kliimat kõige paremini karmina.Veinid: Teran, Prosecco, Refošk, Merlot, Malvazija, Laški Riesling, Rebula. Seguveinid: Krasko Red (Refošk, Merlot), Krasko White (Rebula, Laški Riesling)
VIPAV VALLEY (PRIMORSKA VEINIPIIRKOND)
Umbes 24 km pikkune Vipava org ulatub Mt Nanosest idas kuni Novo Goricani läänes. Piirkonna tähelepanuväärseim tunnus on "Bora" tuul, mis puhub Nanos mäelt alla kiirusega üle 200 km/h. Selle ainulaadne asukoht annab aluse viiele mikropiirkonnale ja sama palju iseloomulikke veine. Zeleni ja Pinela viinamarjadest valmistatakse karge valge vein, millele see piirkond on spetsialiseerunud.
Veinid: Malvazija, Rebula, Sauvignon, White Pinot, Barbera, Cabernet Sauvignon, Cabernet, Cabernet Sauvignon Barrique, Merlot Barrique, Merlot, Laški Riesling, Roheline, Pinela. Seguveinid: Vipavec (Zelen, Pinela, Laški Riesling, Sauvignon), Vrtovcan
Sloveenia Istria (RANNIKUVEINIPIIRKOND)
Selles piirkonnas domineerivad punased veinid, kõige enam kasvatatud viinamarjad on Refošk ja Malvazija. Niiske rannikukliima soodustab mõne jaoks vajadust istutada ridade vahele muru, et vähendada saagikust, aeglustada küpsemist, et suurendada aroome ja maitseid. Headel aastatel Koperi piirkonnas toodetud Cabernet Sauvignon on vaieldamatult Sloveenia parim.
Veinisordid: Refošk, Cabernet Frank, Cabernet Sauvignon, Merlot, Malvazija, Chardonnay, Rebula, kollane muskaat. Seguveinid
Valge kapriis (Rebula, Malvazija, Chardonnay, kollane muskaat),(Merlot, Refošk, Cabernet Sauvignon, Cabernet Frank), Koprčan (Refošk, Merlot, Cabernet Frank, Gamay
Kasutatud kirjandus: Think Slovenia artikkel
