Valgest lihast pearoa valik on alati kergema ja õrnema maitsevalik. Valge liha juurde ei kasutata domineerivaid vürtse, nii peaks valima ka pehmema alatooniga veine. Juhul kui valgele lihale on plaanis tugevama iseloomuga kastet serveerida – võib proovida siduda ka tugevama veiniga, et luua maitsete sulandumise. Hea valik valge liha juurde on ka mullivein.
Gastronoomias eristatakse:
- punast liha: lamba-, talle-, hobuse-, veise-, vasika- ja sealiha
- valge liha: linnu – ja küülikuliha
- tume liha: ulukiliha
Valged vahuveinid:
Capris Klassikaline sobib alati valge lihaga
Capris Bela sobib hästi linnulihaga
Capris Muskat on hea valik kui menüüs on vürtsikas kastmes kana
Capris Rose: hea roosa mull, mis paaritub hästi kodulindudega
Capris Marine Brut: sädelev hetk koos kodulindudega
Capris Marine Sec: glamuur linnuliha nautides
Roosad veinid:
Rose Refošk sobib suurepäraselt grillitud lindudega
Valged veinid:
Capris Blemenito Belo: ideaalne linnulihaga ja valge lihaga
Chardonnay: alati hea valik kodulindude kõrvale
-
Serveerimistemperatuur valgete veinidel peab olema jahedam ning soovitav temperatuur on veinidel 8-12 kraadi juures. Tavaliselt on temperatuur märgitud veini etiketil.
- Mida värskem, happerikkam, mõrkjam või magusam on vein, seda külmem võib olla serveerimise temperatuur, külm „peidab“ võimalikud veini teravused.
- Valged veinid avatakse vahetult enne serveerimist.
- Valge veini serveerimiseks mähitakse valge servjett ümber pudeli.
- Valget veini valatakse pokaali poole pokaali jagu.
- Kui sulle kallatakse väike tilk veini, siis selle eesmärk ei ole tegelikult maitsmine, vaid hoopis teada saamine, kas vein on värske ja lõhnab õigesti. Reegel on, et kui vein lõhnab puuviljaselt ja värskelt, on sellega kõik korras, kuid kui lõhn on äädikane ja liisunud, siis on veiniga midagi pahasti.
- Veinipokaali hoitakse alati jalast. Pokaali hoidmine peos on inetu ning käest eralduva soojuse tõttu muutuvad veini maitse- ja lõhnaomadused.
- Valget veini saab nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest
