- Allikavesi
- Arteesia vesi
- Kaevuvesi
- Vihmavesi
- Jäämäe vesi
- Liustiku vesi
- Süvamere vesi
Allikavesi
Väga paljud pudelivee tootjat väidavad, et nende vesi päritolu on allikad. Allikaveed on mineraalse koostisega ja mineraalsus võib olla väga erinevad, olles mõjutatud piirkonna geoloogiast.
Vähesed allikad on loodusliku mulliga. Parima maitsega allikaveed pärinevad vabalt voolavast allikast ning selliseid vetesid töödeldakse võimalikult vähe.
Allikavee määratlus on erinev. Geoloogide arvates iseloomustab allikavett kui vesi voolab läbi maapinna ilma abita. Kuid allika kõrval puuritud puurkaev, millest sama vesi meieni jõuab, saab nimetada samuti allikaveeks kui vesi on keemiliste andmete poolt sama ning puurauk ei takista allikal ka vabalt voolata.
Allika toob vee enda rõhk pinnale ning seesama rõhk võib takistada põhja-ja pinnavees sisalduvate saasteainete segunemist allikaveega. Puuraugud võivad ohustada loodusliku allika elu sest sedasi on eraldatud vee maht suurem kui looduslikult pinnale surudes.
Allikavesi on vesi mis koguneb maa all ning võib olla juhtunud juba väga ammu. Enne sellise vee villimist võib allikavesi vajada kerget töötlemist, peab säilima samasugused füüsikalised omadused ning keemilised andmed nagu looduslikul allikaveel kus vesi pärineb.
Arteesia vesi
Arteesia vesi on surveline põhjavesi. Surveline põhjavesi on maa-alune vesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel.
Kaevuvesi
Kaevuvesi on mehaaniliste pumpadega põhjaveekihist pinnale saadud vesi. Kaevuveeks võib nimetada ka salvkaevu
Salvkaeve esineb kõikjal, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks. Need kaevud pärinevad põhiliselt eelmise sajandi algus- ja keskperioodist. Viimastel aastatel on hakatud rohkem rajama puurkaeve.
Salv- ehk šahtkaevu läbimõõt on tavaliselt 1 meeter, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja need kaevud ammutavad maapinnaselähedast põhjavett..
Puurkaev
Puurkaevud, kus vesi saadakse maasse puuritud või mehaaniliselt maasse taotud toru kaudu, mis on täiesti kinnine ega võimalda reostusel tungida maapinnast torru ja selle kaudu põhjaveekihtidesse, on üldjuhul paremini kaitstud kui salvkaevud.
Vihmavesi
Vihmavett on ajalooliselt kasutatud põllukultuuride niisutamiseks ja joogiveega varustamiseks; tavaliselt korjatakse see katustele ja hoitakse hilisemaks kasutamiseks. Paljud saareriigid kasutavad vihmavett oma veevarude olulise osana. Vihma kogumiseks kasutatakse isegi pilvelõhkujate katuseid. Hiljuti hakkasid ettevõtted villima vihmavett, mis langeb maailma kaugemates saastamata kohtades. Mitmed neist vetest pärinevad Tasmaaniast, kus õhusaaste on äärmiselt tühine. Sademevesi tuleb saastumise vältimiseks koguda ettevaatlikult. Pudelivesi on noor vesi, madala mineraalisisaldusega. Enamikul juhtudel on see nitraadivaba, kuigi vee villijad filtreerivad vett tavaliselt.
Jäämäe vesi
Uus ja põnev pudeliveeallikaks on sulatatud jäämäed. Kuigi tootmine on tehniliselt keeruline ja ka füüsiliselt ohtlik. Jää merest välja tõstmine, kaldale toomine, sulatamine, villimine vajab spetsiaalseid vahendeid. Jäämäed võivad ümber libiseda, paadi uputada tähendab see omakorda, et kogused on piiratud. Vajalikud tükid murduvad jäämäe küljest merre ning triivivad hoovustega kuni sulavad. Jäämäe tükkide korjamiseks on vaid mõned kohad kogu maailmas: Svalbardi saarestiku, Gröönimaa lääneosa ja Kanada idaosa arktilised rannikualad.
Jäämäe vee valmimisel tuleb olla hoolas. Jää ei tohi olla sulanud ja uuesti külmunud. Samuti ei tohi olla jäämäe tükk liustiku küljest või põhjast sest võib olla juba kogunud setteid ja tänapäevast saastet. Õige jäämäe vesi peab olema pehme, kerge, õhuline ning madala mineraalsisaldusega.
Jäämäe vett kasutatakse spetsiaalsete kokteilide jääkuubikute valmistamiseks.
Liustiku vesi
Kui 20 000 aastat tagasi oli maa 1/3 ulatuses kaetud liustikega siis täna kasutatakse liustike sulavett pudelivee allikana. Alaskas sulatatakse spetsiaalselt liustike, et vett saaks villida. Liustikuvesi on vana vesi ning tavaliselt puudub seal või on äärmiselt madala mineraalsisaldusega. Maitselt ja omaduste poolest sarnane vihmaveega.
Süvamere vesi
Gröönimaa lähedal asuvad jäämäed sulasid tuhandeid aastaid tagasi ning toodetud vesi oli ümbritseva mereveega võrreldes erineva temperatuuri ja soolasusega. Tänu sellele erinevusega on vesi mittesegunenud ja juskui eraldi vajus ookeani põhja. Hawaii Keahole Pointi Hawaii loodusliku energia labor (NELHA) pakub juurdepääsu sellele sügavale mereveele torujuhtme kaudu, mis ulatub ookeani 914 m. Ettevõtjad on hakanud magestatud vett villima, seda peamiselt Jaapani turul müümiseks.
Kasutatud materjal: wikipedia, finewaters, Radenska
